Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr.
AjaloostJuba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks.Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html)
Varane ajastu – kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKrKeskmine ajastu – tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr
u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla
Hiline ajastu – keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm)
Kunst
Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelistvärvi. Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikketseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid.
Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika. Kõigile keraamilistele objektidele on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on väga looduslähedane, isegi naturalistlik (n: mereloomad vaasil, mida on võrreldud akvaariumiga).
Kui Egiptuse kunsti peamiseks väljendusvahendeiks olid joon ja vorm, siis Kreetal on esikohal värvid, pinnad ja massid; Egiptuse kunst on lineaarne, Kreeta kunst maaliline.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egeuse.htm)
Kreeta ehituskunst
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid(Knossos,Phaistos,Hagia Triada). 20.sajandi alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel oli peamiselt laoruumid,teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid,osa ruume sai valgust galeriidest, terrasitelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad.Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased,allapoole peenenevad sambad. Need polnud aint lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja
kollasega.
kollasega.
•Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. •Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. •Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. •Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. •Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.
Keraamika
Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlustest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi oli keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega -niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad,kalad,meritähed jne. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html)
Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlustest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi oli keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega -niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad,kalad,meritähed jne. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html)
No comments:
Post a Comment