Kiviaja kunst

Kiviaeg jaguneb:

Paleoliitikum ehk kiviaeg (sest peamine materjal oli kivi) 15 000-10 000 e.m.a.
*Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 12 000-5000 e.m.a.
*Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 7000-3000 e.m.a
*Pronksiaeg 3000-500 e.m.a
*Rauaaeg 500-1200 p.Kr
(http://web.zone.ee/marjukodukas0/Esiajakunst.pdf)

Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale , samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. (http://padlet.com/miss_sear/kiviajakunst/wish/28458838)


NOOREMas PALEOLIITIKUMis - ilmus uus, tänapäeva inimesega kehaehituselt küllaltki sarnane inimtüüp. Tööriistad mitmekesistusid ja nende kvaliteet paranes tunduvalt. Kujunes uus inimese kooselu vorm - sugukond. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm)

Põhilised värvitoonid, mida kasutati olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm)

Altamira koopad

Altamira 15-10 000 aastat tagasi

Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. 
(http://www.meeri.org/Tekstid/YRGAJA%20KUNST.doc)




LASCAUX' koopad



Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomining vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsa maid on Willendorfi Veenus ( kõrgus 11 cm, u. 30000 - 25000 a.e.K r.).
Lisaks koopamaalingutele valmistati ka luust ja kivist kujukesi. Enamasti kujutati loomi, inimesi aga harva.
Tuntuim näide inimesest on Austriast leitud Willendorfi Veenus (30 000 - 25 000 e.Kr).

(http://web.zone.ee/marjukodukas0/Esiajakunst.pdf)

                           

Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga.
(http://web.zone.ee/marjukodukas0/Esiajakunst.pdf)

ORNAMENTIKA – korduvatest elementidest koosnev kaunistus; moodustab mustri. Kasutati taimemotiive, tähti, geomeetrilisi kujundeid või maagilisi märke.
Maagilised märgid pidid kandjat kaitsema kurja eest. Ornamendid võisid olla nii reljeefsed kui ka pinnasesse süvendatud.



PRONKSIAEG tõi endaga kaasa pronksi valamise ja sellest tarbeesemete valmistamise. Arenes ka kaubitsemine. Pronksiajast on pärit megaliitsed ehitised (kr.k. mega+lithos = "suur kivi").

DOLMEN- meenutab portaali. Suured kivimassiivid seisavad ringikujuliselt ning neile on ristipidi peale tõstetud veel üks. Leidub üle terve maa ning pole veel kindlaks tehtud, miks neid tehti. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html)



MENHIR – maa sees olev püstipidine rahn. Kultusliku tähendusega.Menhireid võib leida seismas üksikute monoliitidena, aga ka osana sarnaste kivirahnude grupist. Menhireid on väga erinevas suuruses, nende kuju on enamasti neljakandiline ja tipust kitsenev. Neid leidub Euroopas, Aafrikas ja Aasias, kõige enam on menhireid Lääne-Euroopas: Iirimaal, Suurbritannias ja Bretagneis. Loode-Prantsusmaal on 1200 menhiri. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html)



KROMLEHH – dolmen + menhir. Tuntuim on Stonehenge. Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring). (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html)