Vana-egiptuse kunst

Vanaegiptus

Nagu vana Mesopotaamia,  asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja  vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Samuti oli kunst tihedalt seotud usuga hauatagusesse ellu ja jumalate kummardamisega. Seega teenis kunst kindlat eesmärki. Usuti, et "õigesti" tehtud ese või maaling koos rituaalidega on abiks elavate ja hauataguse elu vahel. See seletab ka, miks egiptuse kunst püsis peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

Balsameerimine

Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse.  Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti  surnust  ka kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Lisaks varustati lahkunu  kõigega, mida hauataguses elus võis vaja minna, alustades luksusesemetest ja teenrite kujudest. Kõik pidi olema tasemel, millega inimene oli oma elus harjunud. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

                

Arhitektuur

Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. Ainult tähtsamate inimeste muumiaid säilitati spetsiaalsetes haudades, mida kutsutakse mastaba`deks. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest ehitusest. Tavaliselt oli selles üks ruum, hiljem, alates viiendast dünastiast tehti ka mitu ruumi, et lahkunu hingel oleks võimalikult sarnane elu varem maa peal elatuga. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm)

kujutav kunst

Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. 

Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates.  Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. (https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDUQFjADahUKEwj5qc_43JzIAhXG3SwKHUMoAT0&url=http%3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu%2Fdownload%3Frid%3D1-a6b243b8e45946777d6f44b147a8d4ab185664b6&usg=AFQjCNH2Ed80bq7KPjJjyzJL1auTUle3KQ&sig2=G3vcZYT1_xK-PlbGJnf1sQ)

Püramiidid

1) Astmikpüramiid                                                      

Skulptuur

Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis  inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Isikupärased jooned ei olnud olulised.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

Vaarao Nenkhefta  (2200 e.KR)

 

Ehted ja klaasikunst

Nagu mesopotaamlased oskasid ka egiptlased kullast ja hõbedast ehteid valmistada. Ehtekunst, nagu kogu muu kunst, oli seotud usuga. Ehetele omistatud maagiline tähendus pidi ka kandjat kaitsma.   Eriti populaarne oli wedjat`i silm ehk taeva ja päikesejumalaHorose silm, mis pidi kurja eemale hoidma ja ka õnnetoojaks peetud skarabeus ehk sõnnikumardikas .
Ehteid kanti eluajal ja pandi pärast surma hauda kaasa. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)