Kreeta-Mükeene kunst

Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. 

AjaloostJuba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks.Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html)

Varane ajastu – kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr
Keskmine ajastu – tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr
u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla
Hiline ajastu – keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm)

Kunst

Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelistvärvi. Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikketseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid.

Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika. Kõigile keraamilistele objektidele on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on väga looduslähedane, isegi naturalistlik (n: mereloomad vaasil, mida on võrreldud akvaariumiga). 

Kui Egiptuse kunsti peamiseks väljendusvahendeiks olid joon ja vorm, siis Kreetal on esikohal värvid, pinnad ja massid; Egiptuse kunst on lineaarne, Kreeta kunst maaliline.

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egeuse.htm)

Kreeta ehituskunst

Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid(Knossos,Phaistos,Hagia Triada). 20.sajandi alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel oli peamiselt laoruumid,teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid,osa ruume sai valgust galeriidest, terrasitelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad.Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased,allapoole peenenevad sambad. Need polnud aint lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja 
kollasega. 

•Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. •Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. •Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. •Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. •Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.

---

Keraamika
Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlustest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi oli keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega -niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad,kalad,meritähed jne. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html)

Vana-egiptuse kunst

Vanaegiptus

Nagu vana Mesopotaamia,  asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja  vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Samuti oli kunst tihedalt seotud usuga hauatagusesse ellu ja jumalate kummardamisega. Seega teenis kunst kindlat eesmärki. Usuti, et "õigesti" tehtud ese või maaling koos rituaalidega on abiks elavate ja hauataguse elu vahel. See seletab ka, miks egiptuse kunst püsis peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

Balsameerimine

Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse.  Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti  surnust  ka kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Lisaks varustati lahkunu  kõigega, mida hauataguses elus võis vaja minna, alustades luksusesemetest ja teenrite kujudest. Kõik pidi olema tasemel, millega inimene oli oma elus harjunud. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

                

Arhitektuur

Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. Ainult tähtsamate inimeste muumiaid säilitati spetsiaalsetes haudades, mida kutsutakse mastaba`deks. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest ehitusest. Tavaliselt oli selles üks ruum, hiljem, alates viiendast dünastiast tehti ka mitu ruumi, et lahkunu hingel oleks võimalikult sarnane elu varem maa peal elatuga. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm)

kujutav kunst

Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. 

Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates.  Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. (https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDUQFjADahUKEwj5qc_43JzIAhXG3SwKHUMoAT0&url=http%3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu%2Fdownload%3Frid%3D1-a6b243b8e45946777d6f44b147a8d4ab185664b6&usg=AFQjCNH2Ed80bq7KPjJjyzJL1auTUle3KQ&sig2=G3vcZYT1_xK-PlbGJnf1sQ)

Püramiidid

1) Astmikpüramiid                                                      

Skulptuur

Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis  inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Isikupärased jooned ei olnud olulised.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

Vaarao Nenkhefta  (2200 e.KR)

 

Ehted ja klaasikunst

Nagu mesopotaamlased oskasid ka egiptlased kullast ja hõbedast ehteid valmistada. Ehtekunst, nagu kogu muu kunst, oli seotud usuga. Ehetele omistatud maagiline tähendus pidi ka kandjat kaitsma.   Eriti populaarne oli wedjat`i silm ehk taeva ja päikesejumalaHorose silm, mis pidi kurja eemale hoidma ja ka õnnetoojaks peetud skarabeus ehk sõnnikumardikas .
Ehteid kanti eluajal ja pandi pärast surma hauda kaasa. (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)

 

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad.Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid.  Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid  ja leiutasid kiilkirja.

Sumerite põllud kandsid saaki, sest neil oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, nad kaevandasid metalle ja oskasid valmistada kuld-,hõbe- ja pronksesemeid. Arvatakse, et just nemad leiutasid ratta ja vankri. (http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html)

Ehituskunst

Sumerite kultuur oli esimene teadaolev kultuur, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad rajasid Uri, Uruki ja Lagaši näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid: (http://siimennuverekunstiajalugu.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html)

Arhitektuur

Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid  korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt  akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad.

Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil  asus tempel  jumala kujuga. Tsikuraadi tippu viisid trepid. 
Pildil nähtav Etemenanki tsikuraat oli Babüloonia peajumal Mardukile pühendatud seitsmekorruseline pühamu.
Seda  templit nim.  ka "Paabeli torniks"

Sumerite kiilkiri.
4.-3. a e.Kr.

Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.
Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta.

(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html)

Skulptuur

Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi  skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad  ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitamisega,kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad. Hästi antakse edasi detaile: käsi ja jalgu, relvi ja riietust, kuid need on anatoomia seisukohalt võimatutes ühendustes. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke, mida kutsutakse inkrustatsiooniks.

 (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html)


                         

Ehtekunst

Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid. (http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html)

Kiviaja kunst

Kiviaeg jaguneb:

Paleoliitikum ehk kiviaeg (sest peamine materjal oli kivi) 15 000-10 000 e.m.a.
*Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 12 000-5000 e.m.a.
*Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 7000-3000 e.m.a
*Pronksiaeg 3000-500 e.m.a
*Rauaaeg 500-1200 p.Kr
(http://web.zone.ee/marjukodukas0/Esiajakunst.pdf)

Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale , samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. (http://padlet.com/miss_sear/kiviajakunst/wish/28458838)


NOOREMas PALEOLIITIKUMis - ilmus uus, tänapäeva inimesega kehaehituselt küllaltki sarnane inimtüüp. Tööriistad mitmekesistusid ja nende kvaliteet paranes tunduvalt. Kujunes uus inimese kooselu vorm - sugukond. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm)

Põhilised värvitoonid, mida kasutati olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm)

Altamira koopad

Altamira 15-10 000 aastat tagasi

Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. 
(http://www.meeri.org/Tekstid/YRGAJA%20KUNST.doc)




LASCAUX' koopad



Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomining vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsa maid on Willendorfi Veenus ( kõrgus 11 cm, u. 30000 - 25000 a.e.K r.).
Lisaks koopamaalingutele valmistati ka luust ja kivist kujukesi. Enamasti kujutati loomi, inimesi aga harva.
Tuntuim näide inimesest on Austriast leitud Willendorfi Veenus (30 000 - 25 000 e.Kr).

(http://web.zone.ee/marjukodukas0/Esiajakunst.pdf)

                           

Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga.
(http://web.zone.ee/marjukodukas0/Esiajakunst.pdf)

ORNAMENTIKA – korduvatest elementidest koosnev kaunistus; moodustab mustri. Kasutati taimemotiive, tähti, geomeetrilisi kujundeid või maagilisi märke.
Maagilised märgid pidid kandjat kaitsema kurja eest. Ornamendid võisid olla nii reljeefsed kui ka pinnasesse süvendatud.



PRONKSIAEG tõi endaga kaasa pronksi valamise ja sellest tarbeesemete valmistamise. Arenes ka kaubitsemine. Pronksiajast on pärit megaliitsed ehitised (kr.k. mega+lithos = "suur kivi").

DOLMEN- meenutab portaali. Suured kivimassiivid seisavad ringikujuliselt ning neile on ristipidi peale tõstetud veel üks. Leidub üle terve maa ning pole veel kindlaks tehtud, miks neid tehti. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html)



MENHIR – maa sees olev püstipidine rahn. Kultusliku tähendusega.Menhireid võib leida seismas üksikute monoliitidena, aga ka osana sarnaste kivirahnude grupist. Menhireid on väga erinevas suuruses, nende kuju on enamasti neljakandiline ja tipust kitsenev. Neid leidub Euroopas, Aafrikas ja Aasias, kõige enam on menhireid Lääne-Euroopas: Iirimaal, Suurbritannias ja Bretagneis. Loode-Prantsusmaal on 1200 menhiri. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html)



KROMLEHH – dolmen + menhir. Tuntuim on Stonehenge. Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring). (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html)