Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil.
Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal19. sajandi lõpuni.
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
(https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst))
PRANTSUSE-õukondlik
Barbizoni koolkond (ehk Fontainebleau) - maaliti
maastikku.
THEODORE ROUSSEAU (1812-67)
Lähtus hollandlaste ja Constable`i loomingust.
Arenes vahetul loodusvaatlusel põhineva maastikumaali viljelejaks ja rajas
Barbizoni koolkonna. Kujutanud pidulikult tõsises või kurvameelses laadis peam.
varjurikast metsamaastikku. Pruun koloriit.
*Tammed
*Õhtu
JULES DUPRÉ (1811-89)
Barbizoni koolkonna esindaja. Osutas kitsaste,
suletud maastikulõikude kujutamisel suurt tähelepanu
valgusenähtustele.Naivistlik
*Lambad
*Maastik lehmadega
CHARLES FRANCOIS DAUBIGNY (1817-78)
Barbizoni koolkonna peaesindajaid. Loonud
meeleoluküllaseid maastikke peam. Seine`i- ja Oise’i-äärsest loodusest, kuid
erinevalt teistest barbisoonlastest heledama värvigamma ja vabama
maalimisviisiga. Kontsentreerub valguse ja atmosfääri probleemidele.
plainair - plenäär - vabas õhus maalimine
alla prima – “ühe hingetõmbega”,
ilma vahelakkimisteta.
*Paadid
merel
*Pruunid majad
JEAN FRANCOIS MILLET (1814-75)
Liitus 1849 Barbizoni koolkonnaga ning pühendus
külaelu, eriti töötava talupoja kujutamisele. Sai siira, kohati melanhoolse
tundelaadi, range monumentaalse vormi- ja värvikäsitluse poolest uuema aja
maalikunstis silmapaistvaks talupojateema viljelejaks. Loonud ka portree-,
maastiku- ja aktimaale. Hakati hindama alles pärast surma. Suurejoonelisus,
monumentaalsus, alandlikkus. Seoses oma temaatikaga sattus ühiskonnaga
vastuollu.
*Viljapeade korjajad
*Ketraja
*Õhtupalve
*Haokubude kandjad
*Kodutud
*Esimesed sammud
*Külvaja
*Tatrapõld
*Nurmenukud
"Viljapeade
korjajad"Orsay muuseum,
Pariis
GUSTAVE COURBET (1819-77)
Realismi peaesindajaid prantsuse kunstis. Kujutas
jõuliselt külainimeste elu, maastikku, natüürmorti, jahistseene ja akti. Rikas.
Maalis ainult seda, mida nägi. 1855.a. maailma-näitusele Pariisis ei võetud
tema töid vastu. Ehitas ise kunstigalerii Pavillion du Realism. I
kontranäitus “Le Realisme. G. Courbet”. Varsti leidis end konfliktis pea iga
Prantsuse autorikaitseorganisatsiooniga.
*Autoportree
*Autoportree piibuga
*Autoportree - haavatud sõdur
*Charles Baudelaire
*Prud`hon
*Bonjour,
Monsieur Courbet!
*Kivilõhkujad
*Matus
Ornans`s (Orsay muuseum)
*Stuudio 1854-55
*Tugevad naised aelevad puu all
*Punaste juustega naine
*Lesbid
*Õunad
*Viljatuulamine
*Jahistseen
*Naised
pühapäeval vabas looduses
"Kivi-
lõhkujad"Galerie Neue Meister ,Dresden,
LOUIS JACQUES MANDÉ DAGUERRE (1787-1851)
7.01.1839 tegi teatavaks inimkonna suurima
leiutise - meetod, kuidas valgustundlikuks muudetud poleerpinnaga
hõbedaplaadile (hiljem vask) jäädvustada meid ümbritsevat maailma. *Pariisi bulvar 1838 - esimene inimene
jäädvustatud.
(meeri.org/Tekstid/REALISM.doc)
VENEMAAL
Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.
Esindajad:
(http://romantismrealism.weebly.com/venemaa.html)
Ilja Repin (1844-1930)Ilja Repin "Burlakid Volgal"
SAKSAMAAL
Saksamaal lõi ADOLPH von MENZEL (1815-1905) hulga teoseid Preisi kuninga Friedrich Suure ajastust. Selle kõrval märkas ta siiski ka kaasaega. Ta kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid ("Rauavalmistamistehas ").
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer(1834–1870).
(http://romantismrealism.weebly.com/hispaania.html)
SKULPTUUR
Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku.
Parim realistlik skulptor oli belglane CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905), kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Parim töö " Laevalastija ".
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
MOOD
Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks.
Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar.
Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks.
Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
No comments:
Post a Comment