Impressionism - 19.saj lõpp.
impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.
Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetusvalgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. (https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism)
MAALIKUNST
EDOUARD MANET (1832-1883)
Edouard Manet ennast ise kunagi impressionistiks ei pidanud, tal oli aeg-ajalt impressionistidega tihedaid kokkupuuteid ja ta esines koos nendega näitustel. Manet segas endiselt värve paletil (kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni). Peateemaks olid inimesed.
Manet võitles kuni surmani ametliku tunnustuse eest, kuid avalikkusele jäi ta pikka aega mõistatuseks. Nooretele impressionistidele avaldas aga mõju tema tööde kaasaegne temaatika, sageli ka hele ja särav koloriit ning heledate ja tumedate pildiosade ilma üleminekuta kõrvutamine.
Napoleon III andis loa kunstinäituse korraldamiseks, mis sai nimeks Salon des Refusès- Hüljatute Salong,
Eine murul, Manet, Pariis
(Põhjustas skandaali; väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes; süžee laenas renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Sellisel kujul alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks.)
Olympia, Manet, Pariis
(Kui kujutatud oleks nümfi või jumalannat, poleks alastus probleemiks. Manet pilt oli aga šokeeriv kuna alastus oli kaasaegne)
CLAUDE MONET (1840-1926)
Monet`l oli siiski rohkem õnne kui teistel impressionistidel ja ta pääses oma töödega mitmel korral Salon`i näitustele. Klassitsistlikus laadis tööd tõid loodetud tunnustuse ja müügiedu.Monet vahetas sageli elupaiku ja reisis ka väljaspool Prantsusmaad palju, olles ise tohutult produktiivne. 1871. a. kolis ta perega Lõuna-Prantsusmaale, kus maalis üle saja maali, mida peetakse kirgaste värvide ja elurõõmsate teemade tõttu impressionismi kauneimateks teosteks.Piltidele tulevad uued motiivid: vedurite suits ja lippudes rahvarohked tänavad. Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng.1891.a. avatud näitusel Pariisis olid Monet` isiknäitusel väljas korraga 15 maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid pea-aegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.Monet maalis arvukalt aiapilte ja seeriate kaupa vesiroositiiki. Tänapäeval tuntakse Givernyt Monet aedade järgi, mis on tegelikult üks suur aed erinevalt kujundatud aiaosadega. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri , kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut mõtisklemist soodustava ümbruse (ta alustas tööd a. 1914 ja töötas lõpuks juba poolpimedana 22 maali kallal kuni oma surmani 1926). Järgmisel aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet pärandit spetsiaalselt selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries` tiibhoone ovaalsetes akendeta ruumides.Tänapäeval peetakse tema teoseid kalleimateks objektideks (2008 a. müüdi maal " Le Bassin Aux Nympheas "- "Vesiroositiik" Londonis oksjonil 80,5.milj.dollariga).
AUGUSTE RENOIR (1841-1919)
Renoir oli kord ühes artiklis kirjutanud, et maal peab tema jaoks olema ennekõike ilus, armastusväärne ja ülimalt meeldiv, midagi tõeliselt kena. Ta arvas, et ebameeldivaid asju on maailmas niigi küllaga ja neid pole kunsti abil vaja juurde teha.Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega.
EDGAR DEGAS (1834-1917)
1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis (lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö). Pilte vaadates jääb mulje, nagu oleks just peale sattunud hetkele, kui naine astub vanni või sellest välja, kuivatab ennast või sätib juukseid üles.
Siin ääristavad värvipindu kontrastsed piirjooned, mis oli erinev võte impressionistidest. Umbes sellest ajast hakkas Degas silmanägemine halvenema. Arvatakse, et just nägemise halvenemise tõttu muutusid tema tööd üha värvilisemaks. Kui nägemine muutus juba nii halvaks, et maalimine oli pea võimatu, hakkas ta tegelema skulptuuriga.
Juba Degas eluajal müüdi tema varaseid töid oksjonitel sadu kordi kallimalt kui ta ise oli nende eest kunagi saanud.
Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell (andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega). Teda tuntakse eelkõige baleriinide maalijana (oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi). Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. (http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2014/04/impressionism.html)
MOOD
Naiste rõivad, mis veel 19. sajandi 80-ndatel olid rõhutatud talje ja avara seelikuga, muutusid sajandivahetuseks sirgelõikeliseks. Toimus äge võitlus korseti vatsu, mis sajandeid oli naiste pihta nöörinud. Inglismaa hakkas edendama otstarbekamat moodi.
Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus.
Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni.
Kokkuvõttena võiks öelda, et impressionism oli just nagu murranguline nähtus Läänemaa kunsti arengus. Impressionism viis looduse jäljendamise omamoodi täiuseni, kust samas suunas edasiminek paistis võimatu. Seetõttu ongi impressionismi nimetatud uue ajastu alguseks kunstiajaloos. Impressionistid julgustasid uue ajastu kunstnikke kasutama eredaid värve ja pidama kunstiteose tähenduse allikaks rohkem maalimisviisi kui süþeed. Tähtis polnud see, mida pildil kujutati vaid see, kuidas pilt maalitud oli. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm)
SKULPTUUR
No comments:
Post a Comment