Rooma riik ehk Vana-Rooma oli Vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
(https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik#Kuningate_ajaj.C3.A4rk)
Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt.Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes.
(http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html)
Arhitektuur:
Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti.Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga.Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.Kaared laoti akende ja uste kohale.Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Silindervõlv Ristivõlv
Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta nagu väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist.
(http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)
Rooma Pantheon (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
POOLSAMBAD
Palju kasutati ka poolsambaid.See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Skulptuur:
Portreeskulptuur oli Realistlik, Loomutruu, Ei üritatud kehalist eebatäiuslikkust varjata, Kujutati iseend ja valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus ning rõivastus. (http://www.slideshare.net/anelit/rooma-arhitektuur-ja-skulptuur)
Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.
Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid.
Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.
Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.
Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.
(http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html)
Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele.
Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks.Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn.Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html)
Tiberius (42 e.Kr.-37) Marcus Aurelius (121-180)
Marcus Aureliuse ratsamonument
Maalikunst:
Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.
Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas).
(http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)
Väga tuntud on nn. “Poetessi portree”, Caracalla portree
mis on üks võluvamaid ja siiramaid
naisekujutisi üldse
kunstkäsitöö:
Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning –riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst.
(http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)
No comments:
Post a Comment