Etruskid

Etruskid oli muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etuurias algas 8 sajandil ekr. 
(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Kõige tähtsam linn oli Tarquinii, kus asus etruski peapühamu.(http://miksike.ee/documents/main/referaadid/2etruski_kultuur.htm)

Juba varajased arheoloogilised mälestusmärgid annavad tunnistust etruskide majandusliku ja sotsiaalse arengu kõrgest tasemest. Teistest Itaalia hõimudest varemini arenes etruskidel põllumajandustehnika.
 ((https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Algselt valitsesid etruskide linnu kuningad. Ilmselt oli kuningas Etruurias valitav ja poliitilise elu arenedes nõrgendas aristokraatia kuningavõimu, mille tulemusena mõningates linnades kuningad asendati valitavate magistraatidega. 

Etruski linnad olid iseseisvad linnriigid. 12 linna moodustasid vaba föderatsiooni, mis ajas ühist välispoliitikat 

Varakult tekkisid Etruurias ka linnad, mis asetsesid tavaliselt looduse poolt kaitstud kohtades, olid müüridega ümbritsetud, reeglipäraselt planeeritud ja koosnesid suuremalt osalt kiviehitustest. Üks peamine tänav — põhjast lõuna, teine — läänest itta (linna peamist 4 osa). Näidiseks võib siin olla arheoloogide poolt hästi uuritud üks etruski linn. See on müüridega ümbritsetud; tellistest ning kividest ehitatud majad asuvad sirgete tänavate ääres, millede ristumiskohad moodustavad reeglipäraseid kvartaleid.

(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm)

Arhitektuur:

Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest, Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Arhitektuuris oli valdav profaanarhitektuur, sakraalarhitektuuri osatähtsus oli võrdlemisi väike. 
(http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/etruskid_rooma.pdf)

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand ekr), mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur.(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.
(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Maalikunst:

 Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeij katastroofile tunneme hästi nende seinamaale. Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisiks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. 
(http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/etruskid_rooma.pdf)

Seinamaalides, mis hauakambreis on suurepäraselt säilinud, võib nagu musta- ja punasefiguurilistes vaasimaalideski, märgata tugevat kreeka mõju. Erinevalt kreeka kunstist jääb etruskide kunstis vajaka kompositsiooni- ja proportsioonitundest, materjali tasakaalust, paigaloleku ja liikumise kujutamisest, sisu väljendusesügavusest; seevastu on esile tõstetud detaili ja üksikfiguuri, rõhutatud individuaalset-ainukordset ja kaduvat. Seega on etruskide kunst omapärases kooskõlas etruski ühiskonna poliitilis-sotsiaalse struktuuriga, mis ei võimaldanud linnade eraldumispüüdlustest ega osutada roomlastele püsivat poliitilist ja sõjalist vastupanu.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm)

Matusekultuur:

Nad pidasid oluliseks surnukeha säilitamist hauataguseks eluks, töötasid välja surnute kultuse. Rajasid hiiglaslikke nekropole, korraldasid matusemänge, mis olid gladiaatorite võitluste eelkäijad. Surnud tuhastati. Sarkofaagid ja urnid olid figuuridega kaunistatud. Kasutati kuppelhaudasid. Haua sisemus oli sisustatud elutoana, kivist raiuti esemeid, nt toole. Hauakambreid kaunistati maalingutega, mis kujutasid spordivõistlusi, pidusid, jajahiretki ja muud kunsti täis elu ja helget rõõmu, sest hauatagust elu taheti surnule võimalikult meeldivaks muuta. Toonid olid erksad ja kasutati ka erinevaid reljeefe. Maalid olid tundeküllased, looduslähedased, isikupärased ja ka karikatuursed. Kirstud valmistati terrakotast. Ühes sarkofaagis võis olla mitme perekonna urne.(http://kunstiajalugujne.weebly.com/etruskid.html)

Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Skulptuur:

Skulptuuris lisandusid VII s. lõpus väikevormidele suurvormid: peamised materjalid olid põletatud savi ja metall, kuid kasutati ka kivi. Reljeefe valmistati kivist (cippus’ed, sarkofaagid), pronksist, hõbedast, kullast ja terrakotast. 
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm)

Terrakotakujud on küll kreekapärase naeratusega, kuid on etruskitele omaste näojoontega: suur nina, rasked laud, viltused mandlisilmad, lopsakad huuled. Ka etruskidel oli skulptuure Kourosest, kuid erinevalt Vana-Kreekast on nad riietatud ja näoga, neil on nõtkem poos ja liikumine. 
(http://kunstiajalugujne.weebly.com/etruskid.html)

  

Templid:

Etruskide templid olid puust, nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik. Järsk katus, friisiks maalitud saviplaadid. Hoone paigutamine kõrgele alusele. Võlvide ehitamine.
(kunstiajalugujne.weebly.com/etruskid.html)