Varakristlik kunst

1. 
2. I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. 

1. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed.
2. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/varakristlik.htm)
3. 
   
4. Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1 saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks.
5.  1-3 saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned.
6. 4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol).  Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni.
7. Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud),
8. Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid.
9. Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad,  iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
10. 
    
11. 

1. Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus . Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta.  Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. 

1. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigis legaalseks, 380. a saab riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile.
2. (www.slideshare.net/.../8varakristlik-kunst-2996370)

Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri . Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad . Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks . Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad
(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370)

Arhitektuur:

Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn.Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle “tähe” püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks . Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline nišš altari paigutamiseks - apsiid . Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370)

Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid – värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha, selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati.
(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370)

Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. 

(http://tornidjakuplid.weebly.com/kristlik-arhitektuur/category/varakristlik-arhitektuur)

                      

Basiilika tugisüsteem:
1. tugikaared
2. fiaal
3. tugipiilar
4. külglööv
5. piilar
6. Kesklööv

Basiilika põhiplaan: 
1. koor
2. transeptid
3. kabelitepärg
4. kooriümbriskäik
5. apsiid
6. nelitis
7. läänetornid
8. kesklööv
9. külglöövid

Skulptuur:

Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/varakristlik.htm)
•Kiriku seintel ja katakombides – Seinamaalid – Mosaiigid (kivid ja klaas) –Raamatukunst (pärgament) – miniatuurmaal – Triptühhon  - 3me osaline altaripilt (avatav altar) • Temaatika –Pühakirja lood (eelkõige Vana Testament) –Inimesed on pikkades rõivastes, tõsised, pühalikud –Värvid: heleroheline, kuld, helesinine, lillakas ooker .
(www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/varakristlik.htm)

Maalikunst:

Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega,

mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks.

Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi  kujutama.  Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema  aja kultuuris kasutati samuti  tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Vana-Rooma

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli Vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
(https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik#Kuningate_ajaj.C3.A4rk)


Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad  Itaalias Rooma linnriigiks.Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele  arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt.Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes.

(http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html)

Arhitektuur:

Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti.Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga.Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.Kaared laoti akende ja uste kohale.Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Silindervõlv                                                                  Ristivõlv

                             




Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta nagu väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist.

(http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)

Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)

Rooma Pantheon  (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on  võrdne ruumi kõrgusega.  Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

POOLSAMBAD
Palju kasutati ka poolsambaid.See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)





Skulptuur:

Skulptuuris nagu ka muudel kunstialadel toimus hilise vabariigi ajastul erinevate traditsioonide ja stiilide segunemine. Kõige suurem mõju oli korduvalt mainitud kreeka hellenistlikul kunstipärandil, samas jäid rooma skulptorite teosed sel ajastu veel selgelt ja küllalt äratuntavalt roomalikuks. Seda on eriti märgata rooma portreeskulptuuris, mis jäi üsna pikaks ajaks hilise vabariigi ajalgi kreeka mõjudest puutumata. Kuigi tuleb nentida, et Sulla perioodil tugevnes selleski valdkonnas hellenistliku kunsti mõju, kuid juba 70.-60. aastatel e.Kr. on märgata reaktsiooni. 

Portreeskulptuur oli Realistlik, Loomutruu, Ei üritatud kehalist eebatäiuslikkust varjata, Kujutati iseend ja valitsejaid.  Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus ning rõivastus.  (http://www.slideshare.net/anelit/rooma-arhitektuur-ja-skulptuur)

Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.
Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka  hävinud töid. 
Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.
Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.
Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.
(http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html)

Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele.
Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks.Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi  tema matuseurn.Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast  spiraalselt  kulgevatel reljeefidel   on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html)


             
 Tiberius (42 e.Kr.-37)                                                                    Marcus Aurelius (121-180)


   

Marcus Aureliuse ratsamonument

Maalikunst:

Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.

Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas).

(http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)

          

 Väga tuntud on nn. “Poetessi portree”,                    Caracalla portree
mis on üks võluvamaid ja siiramaid 
naisekujutisi üldse

kunstkäsitöö:

Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning –riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst.

(http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)

Etruskid

Etruskid oli muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etuurias algas 8 sajandil ekr. 
(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Kõige tähtsam linn oli Tarquinii, kus asus etruski peapühamu.(http://miksike.ee/documents/main/referaadid/2etruski_kultuur.htm)

Juba varajased arheoloogilised mälestusmärgid annavad tunnistust etruskide majandusliku ja sotsiaalse arengu kõrgest tasemest. Teistest Itaalia hõimudest varemini arenes etruskidel põllumajandustehnika.
 ((https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Algselt valitsesid etruskide linnu kuningad. Ilmselt oli kuningas Etruurias valitav ja poliitilise elu arenedes nõrgendas aristokraatia kuningavõimu, mille tulemusena mõningates linnades kuningad asendati valitavate magistraatidega. 

Etruski linnad olid iseseisvad linnriigid. 12 linna moodustasid vaba föderatsiooni, mis ajas ühist välispoliitikat 

Varakult tekkisid Etruurias ka linnad, mis asetsesid tavaliselt looduse poolt kaitstud kohtades, olid müüridega ümbritsetud, reeglipäraselt planeeritud ja koosnesid suuremalt osalt kiviehitustest. Üks peamine tänav — põhjast lõuna, teine — läänest itta (linna peamist 4 osa). Näidiseks võib siin olla arheoloogide poolt hästi uuritud üks etruski linn. See on müüridega ümbritsetud; tellistest ning kividest ehitatud majad asuvad sirgete tänavate ääres, millede ristumiskohad moodustavad reeglipäraseid kvartaleid.

(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm)

Arhitektuur:

Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest, Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Arhitektuuris oli valdav profaanarhitektuur, sakraalarhitektuuri osatähtsus oli võrdlemisi väike. 
(http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/etruskid_rooma.pdf)

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand ekr), mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur.(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.
(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Maalikunst:

 Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeij katastroofile tunneme hästi nende seinamaale. Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisiks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. 
(http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/etruskid_rooma.pdf)

Seinamaalides, mis hauakambreis on suurepäraselt säilinud, võib nagu musta- ja punasefiguurilistes vaasimaalideski, märgata tugevat kreeka mõju. Erinevalt kreeka kunstist jääb etruskide kunstis vajaka kompositsiooni- ja proportsioonitundest, materjali tasakaalust, paigaloleku ja liikumise kujutamisest, sisu väljendusesügavusest; seevastu on esile tõstetud detaili ja üksikfiguuri, rõhutatud individuaalset-ainukordset ja kaduvat. Seega on etruskide kunst omapärases kooskõlas etruski ühiskonna poliitilis-sotsiaalse struktuuriga, mis ei võimaldanud linnade eraldumispüüdlustest ega osutada roomlastele püsivat poliitilist ja sõjalist vastupanu.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm)

Matusekultuur:

Nad pidasid oluliseks surnukeha säilitamist hauataguseks eluks, töötasid välja surnute kultuse. Rajasid hiiglaslikke nekropole, korraldasid matusemänge, mis olid gladiaatorite võitluste eelkäijad. Surnud tuhastati. Sarkofaagid ja urnid olid figuuridega kaunistatud. Kasutati kuppelhaudasid. Haua sisemus oli sisustatud elutoana, kivist raiuti esemeid, nt toole. Hauakambreid kaunistati maalingutega, mis kujutasid spordivõistlusi, pidusid, jajahiretki ja muud kunsti täis elu ja helget rõõmu, sest hauatagust elu taheti surnule võimalikult meeldivaks muuta. Toonid olid erksad ja kasutati ka erinevaid reljeefe. Maalid olid tundeküllased, looduslähedased, isikupärased ja ka karikatuursed. Kirstud valmistati terrakotast. Ühes sarkofaagis võis olla mitme perekonna urne.(http://kunstiajalugujne.weebly.com/etruskid.html)

Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).(https://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

Skulptuur:

Skulptuuris lisandusid VII s. lõpus väikevormidele suurvormid: peamised materjalid olid põletatud savi ja metall, kuid kasutati ka kivi. Reljeefe valmistati kivist (cippus’ed, sarkofaagid), pronksist, hõbedast, kullast ja terrakotast. 
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm)

Terrakotakujud on küll kreekapärase naeratusega, kuid on etruskitele omaste näojoontega: suur nina, rasked laud, viltused mandlisilmad, lopsakad huuled. Ka etruskidel oli skulptuure Kourosest, kuid erinevalt Vana-Kreekast on nad riietatud ja näoga, neil on nõtkem poos ja liikumine. 
(http://kunstiajalugujne.weebly.com/etruskid.html)

  

Templid:

Etruskide templid olid puust, nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik. Järsk katus, friisiks maalitud saviplaadid. Hoone paigutamine kõrgele alusele. Võlvide ehitamine.
(kunstiajalugujne.weebly.com/etruskid.html)

Vana-Kreeka

 

- 5.saj. ekr. kujunes välja Vana - Kreekale tüüpilin eühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised.
(http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)

Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks

1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.)
kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.)
mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas., mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)


3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr.)
Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr.
Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud  ka Idamaid ja toonud sinna kaasa  kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma 
323 eKr  jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena  arenesid  välja matemaatika ja  füüsika. 
( http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)             

Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajanikeraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.
Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguurilinetehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/kreeka.htm)



Arhitektuur:

Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad.  Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid väismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist.  Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/kreeka.htm)
                              

Templid:

Vana kreeka tähtsam ala oli templi ehitus.Templid ehitati kivist, enamasti marmorist, ja sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid metallist klambreid. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele. Kuna templisse pääsesid vaid preestrid ja rahvas nägi pühakoda väljastpoolt, pöörasid ehitusmeistrid peatähelepanu templi välisele kaunistamisele. Kaugelt vaadates mõjus tempel võimsana ja lähedalt võlus kujude ja teiste kaunistuste iluga. Samas ei kuhjanud kreeklased kujusid liiga palju kokku ega varjutanud templi ehituslikku ilu.
 ( http://maritsillamagi.wix.com/kunstiajalugu#!page4/cfvg)

Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere.
(http://miksike.ee/documents/main/referaadid/2kreeka_ehituskunst.htm)

Kreeklased kasutasid ehitusel peamiselt kolme sambatüüpi:

•Dooria (kujunes välja arhailisel ajastul)
•Joonia (kujunes välja klassikalisel ajastul)
•Korintose (iseloomulik hellenistlikule perioodile)
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm)

Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks. Kõige vanemad ehitised ongi dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid loomulikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida hoopis olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi.
Üldiselt iseloomustas dooria stiil rangus, karmus, jõulisus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus.
Originaale pole eriti säilinud, kuid seal olevat märgata tugevaimat Egiptuse mõju, mis väljendub eelkõige selles:
•Sambad kitsenevad ülevalt, mitte alt, nagu Minose ja Mükeene ehitistel
•Tehnikas, mida kasutati kivi lõikamisel ja raiumisel
•Suure arvu sammaste kasutamisel kivitemplites
Samal ajal on näha ka Mükeene mõju:
•Lõviväravate reljeefid
•Ehisviilude skulptuurid
(http://miksike.ee/documents/main/referaadid/2kreeka_ehituskunst.htm)

Dooria:

Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem. Tal on ainult kapiteel (samba või piilari ülemine osa, mis mis kannab talastikku) ja tüves, baas puudub.
Tüvesega toetub ta otse alusele. Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad püstloodsed vaod – kannelüürid, mida eraldavad üksteisest teravad servad. Vertikaaljooned täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad.
Kapiteel moodustus: kõigepealt mõikakujuline siil. Sellel asetses nelinurkne katteplaat ehk abakus, millele toetus omakorda kolmeosaline simss: esimene osa oli kaunistusteta; teise osa võisid moodustada kas metoobid või triglüüfid (erinesid metoobidest sisse uuristatud vertikaalsete vagude poolest) ning neil võis esineda kaunistusi; kolmas osa oli kaunistatud ja eendus sambast. (et pakkuda varju päikese ja vihma eest)
Samba keskosas on väike sujuv paisutus – entaas, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon.
Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.)
Värvidest kasutati kõige rohkem taevassininst ja punast.
Klassikalist dooria templit võib nimetada meetodite ja eksperimenteerimise evolutsiooni tulemuseks. Kuna Kreeka arhitekt muutus järjest teadlikumaks suurt kaalu taluvate kivide kohapealt, muutusid proportsioonid toestavamateks ja kapiteel väiksemaks.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm)

skulptuur:

Skulptuuris olid kreeklaste saavutused veelgi suuremad. Kreeka skulptuuri eripära varasemaga võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Pronksi kõrval  kasutati kõige rohkem marmorit. Skulptorit ei huvitanud konkreetne inimene, vaid inimene üldse, ilu, tarkuse ja jõu kehastus. Kunsti kõrgajastul osati juba anda kujule kõige erinevamaid poose.

Parimad näited kreeka skulptuuris on Myroni „Kettaheitja“, Polykleitose „Odakandja“ ning kuulsaima kreeka skulptori Pheidiase Athena kuju (Ateena akropolil) ja istuva Zeusi kuju (Olümpias). Viimane oli üks 7 maailmaimest.

Hiljem hakkas skulptoreid huvitama inimisiksus, tema individuaalne välimus ja tunded. Enamasti rõhutati just kannatusi ja traagikat; hakati kujutama ka lapsepõlve ja vanadust. Skulptorite meisterlikkus kasvas, jõu asemel kujutati ilu ja graatsiat. Ühe rohkem kujutati naist, ka alasti. Tuntud on Praxiteleseloodud Aphrodite kuju, samuti Melose saarelt leitud Aphrodite skulptuur (ehk Milose Venus), mille autor on teadmata.
(http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=289&Itemid=5)

Maalikunst:

Kreeka maalikunst ei jäänud sugugi alla arhitektide ja kujurite saavutustele.
Ateenas oli isegi oma kunstigalerii.
Kreekas oli väga levinud vaasimaalimine. Vaasid olid varasematel aegadel geomeetriliste
ornamentidega. Aga u 6. sajandil e Kr sai väga levinuks mustafiguuriline stiil.

Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Kui mustafiguurilise stiili puhul maaliti punakaspruunile vaasipinnale musta värviga figuurid, siis uue stiili puhul maaliti taust mustaks, jättes figuurid katmata, seega punaseks. Selle stiili nimeks sai punasefiguuriline.

Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline
veinisäilitamisnõu.
Vaasimaalidel kujutati igapäevaelu ja ka müütide tegelasi. Vaasimaalid annavad väga hea
ettekujutuse, kuidas vanad kreeklased ehk hellenid elasid ja riietusid.
Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele
meelepärased.
Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud
Kreeka templimaalingutest.
Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad.
Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma.
(http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/kreeka_maalikunst.htm)