renessanss Itaalias

     

Renessanssi perioodid ja ajaline jaotus.

14. sajand – trecento e. eelrenessanss

15. sajand – quattrocento e. vararenessanss

16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss

taalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento 16. sajand - kõrgrenessanss - cinquecento Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale, 16. sajandiks kandus keskus prantslaste sissetungile järgnenud segaduste tõttu aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.

(http://kunstitunnis.blogspot.com.ee/2011/11/teooria-renessanss-nr-1-itaalia.html)

 Itaalia oli saavutanud oma rikkuse eelkõige kaubandusega tegeledes. Sealses elanikkonnas andis tooni          töökust ja käsitööoskust hindav keskklass, kes väärtustas "siinpoolset" head elu. 

   Arhitektuur

Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu – ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). (http://web.zone.ee/marjukodukas1/RenessanssItaalias.pdf)

   Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel 

   esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid. 

   Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate  elanike kodudeks saidpalazzod.

   Nende eeskujuks olid keskaja itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile 

   ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest 

   kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, 

  ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Enamasti olid vararenessansi palazzod               kolmekorruselised, mille iga järgnev korrus oli eelmisest madalam ja laotud järjest väiksematest 

   kividest. Välisfassadil eraldasid korruseidkarniisid- seinapinnast eenduvad ehisliistud. 

  Filippo Brunelleschi itaalia kuulus vararenessansi arhitekt; tema kuulsaim ehitis on Firenze            toomkiriku nelitise kohal olev kuppel. Kupli üleval olevas laternas aknad, mis valgustavad nelitist, on 102m    kõrged. Ta kehtestas arhitektuuris uued kaanonid. Ehitised pidid olema sümmeetrilised ja mõjuma            rahulikuna. Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia            poole. (http://stnuk.blogspot.com.ee/2014/01/vararenessanss.html)

  Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlastervikuga 

Maalikunst

Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, onFirenze . Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: • Eelrenessanss , 1290-1400. • Varajanerenessanss , 1400-1475. • Kõrgrenessanss , 1475-1525. • Manerism , 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessanssi tähistasid Masaccio , Fra Angelico, Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto . 

(https://annaabi.ee/Itaalia-renessansi-maalikunst-m15456.html)

   

Skulptuur

Kui gooti ajal olid kujud seotud arhitektuuriga, hoonete seinte küljes kinni ja sammaste kaunistamiseks, siis nüüd tulid arhitektuurist sõltumatud kujud.Skulptuurid said avalikesse paikadesse (nt parkidesse). Kujutati kõrgeeneseteadvusega julgeid persoone. Ka antiikmütoloogiast ja piiblist saadi inspiratsiooni. Kuid ka neid kujutati tugevate ja tervetena. DONANTELLO -  Lorenzo Ghibati õpilan. Taaselustas erinevaid skulptuurivorme (nt madalreljeef). VERROCCHIO - Taavet  pronksist valm; renessanssiaja skulptorite lemmikmotiiv oli Taavet(kehastab tüüpilist renessanssi ajastu inimest)Taas tõuseb esile füüsilise keha ilu näitamine(mis oli gooti ajal keelatud).  Kujutluslaad oli sarnane klassikalisele antiigile. 
http://stnuk.blogspot.com.ee/2014/01/vararenessanss.html)