Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga.Religioosne süžee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel onõpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud.Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine – esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine – keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. (03.02.2014;http://www.annaabi.ee/m.php?i=83124&name=Renessanss-Madalmaades)
Madalmaade arhitektuur
Nagu peaaegu kõikides maades väljaspool Itaaliat, piirdus renessansistiili mõju arhitektuurile algul ainult uute kaunistamisvormide ülevõtmisega. Renessanssistiil levis madalmaile osalt otse Itaaliast, osalt aga Prantsusmaalt. Esimene hoone,kus renessansistiil rakendust leidis, on a. 1517 alustatud asevalitseja loss Malines´is. See ehitati prantsuse arhitekti Guyot de Beauregard´i plaanide järgi. Tüüpilisem ja ilusaim vararenessansi ehitis Madalmaadel on kantseleihoone Brugges (lõpetatud a. 1537). Iseloomulik neile vanematele renessansistiilis hoonetele on vana ja uue, hilisgootika ja renessansi segu; Brugge kantselei fassaadi ülemises osas näiteks kerkivad veel hilisgooti kõrged viilud, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessansistiilis.
XVI saj. keskel hakkab välja kujunema omapärasema ilmega stiil. Nüüd ei piirduta enam itaalia ja prantsuse stiilielementide mehaaniline ülevõtmisega, vaid püütakse uue stiililaadi piirdes iseseisvalt luua. Nimekam renessansi arhitekt Madalmaadel on Cornelis Floris. Aastail 1561-1565 ehitas ta Antverpeni raekoja. Selles on meister igatahes väga lähedalt imiteerinud itaalia arhitekte: tiibade üksikuid kordi liigendavad L. A. Alberti ehitiste eeskujul pilastrid, keskosas näeme kaarte ja sammaste vaheldumist (nagu seda harrastas Bramante) jm.; keskaja pärand on keskosa terav viil. Madalmaade arhitektuuri avaldub järjekindlalt ja selgelt dekoratsioonis. Selle madalmaa ornamentaalstiili rajaja on sama Cornelis Floris, kes avaldas a. 1556 raamatu ornamentide joonistega. Florise stiili levitamisel ja edasiarendamisel omab suurt tähtsust ornamendijoonistaja Hans Vredeman de Vries(1527-1604). Need kaunistus motiivid on enamasti laenatud itaalia arhitektuurist, kuid töötatud ümber omapärases vaimus. Siia kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid, püramiidid; kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga nn. kartuðð - raam, mille ornamentika aimab järele pooleldi ülesrullitud lehti.
Ehitustegevus oli XVI saj. teisel poolel väga elav Hollandis. Iseloomulik neile hollandi renessansiehitistele on tellis- ja raidkivi rakendamine kõrvuti: hooned ise on telliskivist, kuid selles esinevad raidkivide read, samuti on konstruktiivsed ja dekoratiivsed osad moodustatud raidkividest. Tuntumad ehitised on Lieven de Key (u. 1560-1627) poolt ehitatud Leydeni raekoja keskosa ja sama meistri tapamaja Haarlemis.
Madalmaade arhitektooniline ja ornamentaalne stiil levis kaugele väljapoole Madalmaade piire. Tugevasti sõltuv Madalmaadest oli eriti Põhja-Saksamaa, samuti Skandinaavia maad ja ka Baltimaade kunstis mängib madalmaade stiil tähtsat osa.
(http://www.hot.ee/renessanss/Madalmaad/arhitektuur.htm)
Eripära ja usk
Tärkava kodanluse
kunst
Ilmalik ellusuhtumine
Inspireerumine
antiigist
Kasutati
usutemaatikat, mis oli tegelikult ümbritseva kujutamine
Maalikunst
15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe
asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa
põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui
Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes
maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris
suur.
●
Madalmaade maalikunsti iseärasused:
- tugeva isiksuse ülistamine oli võõras;
esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega
inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks;
-
kasvas otseselt välja hilisgootikast;
- ainult tahvelmaal, mis määratud
kirikute ja elumajade kaunistamiseks;
- ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid)
otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne
väljendus;
Madalmaade maalikunsti neli teemarühma on
loodus, seemed, temaatika, elustik.
peen
ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline
meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus;
- tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võialik maalida
ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad;
- looduse kujutamiseks ei üritatud luua
rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu
jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi
kasutamine professionaalsem kui Itaalias.
● Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst
peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse
ja toonide intensiivsusega.
●
Suurimad saavutused on just maalikunstis,
arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile.
* Madalmaade maalikunsti iseärasused:
- tugeva isiksuse ülistamine oli võõras;
esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid
veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma
keskpunktiks;
- kasvas otseselt välja hilisgootikast;
- ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja
elumajade kaunistamiseks;
- ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on
võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne
väljendus;
Jan Van Eyck (1390-1441) madalmaade 15. sajandi kunsti esimesi
suurmeistreid. Maalis Genti altari. Kuulsamad teosed Arnolfini abielupaar,Genti
altar.
Rogier van der Weyden (1440-1464) oli vähem huvitatud detailidest ja
ruumikujutisest kui dramaatiliste tunnete väljendusest ja värvide kooskõlast.
Tema suurteos on “Kristuse ristilt võtmine” mille tegelaskujude miimika ja
kehakeel on haaravalt traagilised.
Hugo
van der Goes (1440-1482) maalis Itaalia kaupmehe Portinari tellimisel suure nn. Portinari altari.
Hieronymus
Bousch (1450-1516) Inimene
oli tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud
hukkumisele.
(https://prezi.com/obrx9358xswk/renessanss-saksamaal-ja-madalmaades/)
Madalmaade skulptuur
Võrreldes maalikunsti hiilgavate saavutustega jääb XV ja XVI saj. madalmaade skulptuur tugevasti tagaplaanile. Üldiselt valitses plastikas kuni XVI saj. alguseni gooti stiil. Kiviplastika oli peamiselt dekoratiivset laadi.
Madalmaade hilisgooti skulptuuri paremad saavutused on siiski puuplastika alal. Nimelt tekkis Madalmail XV saj. õitsev nikerdatud altarite tööstus, mille tuntumad keskused olid Brüssel ja Antverpen. Neid eksporditi arvukalt ka väljapoole Madalmaid. Altar koosneb arvukatest niðikujulistest osadest, mis on rikkalikult kaunistatud hilisgooti ornamentidega ja millede sees on väikesefiguurilised, elavalt käsiteldud stseenid. Need stseenid koosnevad väikestest vabafiguuridest. Figuuride stiil ja kompositsiooniline ülesehitus sõltuvad tugevasti kaasaegsest maalikunstist, esmajoones Roger van der Weyden´i kunstist. Nimekam nikerdatud altarite looja oli
Jan Borman (Borremans), kes teotses u. 1479-1520 a. Tema ilusaim meistriteos on nn.
Georgi altar Musée du Cinquantenaire´is Brüsselis.
XVI saj. teisel veerandil hakkab itaalia renessansi mõju levima. Esimene ulatuslikum renessansistiili teos on kamin
Brugge kohtupalees,
mille valmistas
Guyot de Beaugrant (Lancelot Blondeel´i jooniste järgi) a. 1529-1531. See töö oma kuhjatud figuuride ja ornamentidega on tüüpiline üleminekustiili näide. Täiesti stiilipuhtad on juba sisserännanud prantslase
Jean Mone´i tööd. Itaalia renessansist laenatud elemente käsitleb ta suure kerguse ja maitsega; ta ei ole sealjuures abitu imiteerija, vaid annab kõikidele töödele isikupärase ilme. Tema kunstilaadi võib kõige paremini tundma õppida Notre-Dame´i kiriku alabastrist altaril
Hal´is. Selle detailide stiil on laenatud Itaaliast, kuid teose kui terviku kompositsioon ja ülesehitus on võrdlemisi omapärased. Veel rohkem oli itaalia eeskujudest sõltuv
Jacques Dubroeucq (1505-1584). Itaalia suurmeistrite imiteerimise püüd viis ta manerismi ohtlikele radadele.
Väga mõjurikas meister oli
Cornelis Floris ehk Vriendt (1516-1570). Floris on eriti tähtis arhitektina. Ka tema skulptuuriteostes on huvitav esmajoones dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Florise kuulsaim töö on a. 1573 valminud triumfikaare-kujuline vahevõre
Tournai katedraalis. Florise hauamonumendid, kas seinahauad või epitaafid, on enamikus väljaspool Madalmaid; paremad neist on
hertsog Albrecht´i hauamonument Königsbergi toomkirikus ja Kristjan III monument Roskilde toomkirikus. Madalmaade renessansi skulptoritest on nimekamaid veel
Alexander Colin ehk Colyns (1529-1612) Malines´ist. Colin töötas aastast 1558 Saksamaal ja on samuti sügavalt mõju avaldanud saksa kunstile.
(http://www.hot.ee/renessanss/Madalmaad/skulptuur.htm)
Austria kuninganna Elisabeth
