Impressionism

Impressionism - 19.saj lõpp.

impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.

Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.

Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.

Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetusvalgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.

Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. (https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism)

MAALIKUNST

EDOUARD MANET (1832-1883)

Edouard Manet ennast ise kunagi impressionistiks ei pidanud, tal oli aeg-ajalt impressionistidega tihedaid kokkupuuteid ja ta esines koos nendega näitustel. Manet segas endiselt värve paletil (kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni). Peateemaks olid inimesed.

Manet võitles kuni surmani ametliku tunnustuse eest, kuid avalikkusele jäi ta pikka aega mõistatuseks. Nooretele impressionistidele avaldas aga mõju tema tööde kaasaegne temaatika, sageli ka hele ja särav koloriit ning heledate ja tumedate pildiosade ilma üleminekuta kõrvutamine.

Napoleon III andis loa kunstinäituse korraldamiseks, mis sai nimeks Salon des Refusès- Hüljatute Salong,

Eine murul, Manet, Pariis

(Põhjustas skandaali; väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes; süžee laenas renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Sellisel kujul alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks.)

Olympia, Manet, Pariis

(Kui kujutatud oleks nümfi või jumalannat, poleks alastus probleemiks. Manet pilt oli aga šokeeriv kuna alastus oli kaasaegne)

CLAUDE MONET (1840-1926) 

Monet`l oli siiski rohkem õnne kui teistel impressionistidel ja ta pääses oma töödega mitmel korral Salon`i näitustele. Klassitsistlikus laadis tööd tõid loodetud tunnustuse ja müügiedu.Monet vahetas sageli elupaiku ja reisis ka väljaspool Prantsusmaad palju, olles ise tohutult produktiivne. 1871. a. kolis ta perega Lõuna-Prantsusmaale, kus maalis üle saja maali, mida peetakse kirgaste värvide ja elurõõmsate teemade tõttu impressionismi kauneimateks teosteks.Piltidele tulevad uued motiivid: vedurite suits ja lippudes rahvarohked tänavad. Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng.1891.a. avatud näitusel Pariisis olid Monet` isiknäitusel väljas korraga 15 maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid pea-aegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.Monet maalis arvukalt aiapilte ja seeriate kaupa vesiroositiiki. Tänapäeval tuntakse Givernyt Monet aedade järgi, mis on tegelikult üks suur aed erinevalt kujundatud aiaosadega. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri , kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut mõtisklemist soodustava ümbruse (ta alustas tööd a. 1914 ja töötas lõpuks juba poolpimedana 22 maali kallal kuni oma surmani 1926). Järgmisel aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet pärandit spetsiaalselt selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries` tiibhoone ovaalsetes akendeta ruumides.Tänapäeval peetakse tema teoseid kalleimateks objektideks (2008 a. müüdi maal " Le Bassin Aux Nympheas "- "Vesiroositiik" Londonis oksjonil 80,5.milj.dollariga).

  

  

AUGUSTE RENOIR (1841-1919)

Renoir oli kord ühes artiklis kirjutanud, et maal peab tema jaoks olema ennekõike ilus, armastusväärne ja ülimalt meeldiv, midagi tõeliselt kena. Ta arvas, et ebameeldivaid asju on maailmas niigi küllaga ja neid pole kunsti abil vaja juurde teha.Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega.

  

EDGAR DEGAS (1834-1917)

1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis (lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö). Pilte vaadates jääb mulje, nagu oleks just peale sattunud hetkele, kui naine astub vanni või sellest välja, kuivatab ennast või sätib juukseid üles.

Siin ääristavad värvipindu kontrastsed piirjooned, mis oli erinev võte impressionistidest. Umbes sellest ajast hakkas Degas silmanägemine halvenema. Arvatakse, et just nägemise halvenemise tõttu muutusid tema tööd üha värvilisemaks. Kui nägemine muutus juba nii halvaks, et maalimine oli pea võimatu, hakkas ta tegelema skulptuuriga.

Juba Degas eluajal müüdi tema varaseid töid  oksjonitel sadu kordi kallimalt kui ta ise oli nende eest kunagi saanud.

Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell (andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega). Teda tuntakse eelkõige baleriinide maalijana (oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi). Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. (http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2014/04/impressionism.html)

  

MOOD

Naiste rõivad, mis veel 19. sajandi 80-ndatel olid rõhutatud talje ja avara seelikuga, muutusid sajandivahetuseks sirgelõikeliseks. Toimus äge võitlus korseti vatsu, mis sajandeid oli naiste pihta nöörinud. Inglismaa hakkas edendama otstarbekamat moodi. 

Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. 

Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni.

Kokkuvõttena võiks öelda, et impressionism oli just nagu murranguline nähtus Läänemaa kunsti arengus. Impressionism viis looduse jäljendamise omamoodi täiuseni, kust samas suunas edasiminek paistis võimatu. Seetõttu ongi impressionismi nimetatud uue ajastu alguseks kunstiajaloos. Impressionistid julgustasid uue ajastu kunstnikke kasutama eredaid värve ja pidama kunstiteose tähenduse allikaks rohkem maalimisviisi kui süþeed. Tähtis polnud see, mida pildil kujutati vaid see, kuidas pilt maalitud oli. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm)

 

SKULPTUUR 

Impressionismiga on seostatud suure skulptori AUGUSTE RODIN`i  (1840-1917) loomingut. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, ertit pronksist teostes. Peale pronksi kasutas ta ka marmorit. Rodin armastas kujutada inimese tundeid. Keeruliste liigutuste tabamine on Rodin´i kunstis tihti väga veenev. Siiski on talle, erinevalt impressionistidest, väga tähtis mitte ainult KUIDAS, vaid ka see, MIDA on kujutatud. Tema tuntuimad teosed on: "Calais kodanikud ", "Mõtleja ", "Suudlus" ja "Põrguväravad ". Rodin mõjutas skulptuuri arenemist Euroopas ligi paarikümne aasta vältel. (http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/04/impressionism.html)

 

Realism

Kunstistiil 19. sajandi keskpaigast

Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil.

Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal19. sajandi lõpuni.

Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.

Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.

(https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst))

MAALIKUNST 

 PRANTSUSE-õukondlik

Barbizoni koolkond (ehk  Fontainebleau) - maaliti maastikku.

THEODORE  ROUSSEAU (1812-67)

Lähtus hollandlaste ja Constable`i loomingust. Arenes vahetul loodusvaatlusel põhineva maastikumaali viljelejaks ja rajas Barbizoni koolkonna. Kujutanud pidulikult tõsises või kurvameelses laadis peam. varjurikast metsamaastikku. Pruun koloriit.

    *Tammed

    *Õhtu

JULES  DUPRÉ (1811-89)

Barbizoni koolkonna esindaja. Osutas kitsaste, suletud maastikulõikude kujutamisel suurt tähelepanu valgusenähtustele.Naivistlik

    *Lambad

    *Maastik lehmadega

   

CHARLES  FRANCOIS  DAUBIGNY (1817-78)

Barbizoni koolkonna peaesindajaid. Loonud meeleoluküllaseid maastikke peam. Seine`i- ja Oise’i-äärsest loodusest, kuid erinevalt teistest barbisoonlastest heledama värvigamma ja vabama maalimisviisiga. Kontsentreerub valguse ja atmosfääri probleemidele.

plainair - plenäär - vabas õhus maalimine

alla prima – “ühe hingetõmbega”, ilma vahelakkimisteta.

    *Paadid merel

    *Pruunid majad

JEAN  FRANCOIS  MILLET (1814-75)

Liitus 1849 Barbizoni koolkonnaga ning pühendus külaelu, eriti töötava talupoja kujutamisele. Sai siira, kohati melanhoolse tundelaadi, range monumentaalse vormi- ja värvikäsitluse poolest uuema aja maalikunstis silmapaistvaks talupojateema viljelejaks. Loonud ka portree-, maastiku- ja aktimaale. Hakati hindama alles pärast surma. Suurejoonelisus, monumentaalsus, alandlikkus. Seoses oma temaatikaga sattus ühiskonnaga vastuollu.

    *Viljapeade korjajad

    *Ketraja

    *Õhtupalve

    *Haokubude kandjad

    *Kodutud

    *Esimesed sammud

    *Külvaja

    *Tatrapõld

    *Nurmenukud

  

"Viljapeade

korjajad"

Orsay muuseum,
Pariis

GUSTAVE  COURBET (1819-77)

Realismi peaesindajaid prantsuse kunstis. Kujutas jõuliselt külainimeste elu, maastikku, natüürmorti, jahistseene ja akti. Rikas. Maalis ainult seda, mida nägi. 1855.a. maailma-näitusele Pariisis ei võetud tema töid vastu. Ehitas ise kunstigalerii Pavillion du Realism. I kontranäitus “Le Realisme. G. Courbet”. Varsti leidis end konfliktis pea iga Prantsuse autorikaitseorganisatsiooniga.                                                   

    *Autoportree

    *Autoportree piibuga

    *Autoportree - haavatud sõdur

    *Charles Baudelaire

    *Prud`hon

    *Bonjour, Monsieur Courbet!

    *Kivilõhkujad

    *Matus Ornans`s (Orsay muuseum)

    *Stuudio 1854-55

    *Tugevad naised aelevad puu all

    *Punaste juustega naine

    *Lesbid

    *Õunad

    *Viljatuulamine

    *Jahistseen

    *Naised pühapäeval vabas looduses

    

 "Kivi-

lõhkujad"
Galerie Neue Meister ,Dresden, 

LOUIS  JACQUES  MANDÉ  DAGUERRE (1787-1851)

7.01.1839 tegi teatavaks inimkonna suurima leiutise - meetod, kuidas valgustundlikuks muudetud poleerpinnaga hõbedaplaadile (hiljem vask) jäädvustada meid ümbritsevat maailma.     *Pariisi bulvar 1838 - esimene inimene jäädvustatud.

(meeri.org/Tekstid/REALISM.doc)

VENEMAAL

Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.

Esindajad:

• Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872

• Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834

• Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 1881–1887

• Vassili Perov. Matus. 1865

• Nikolai Ge

 (http://romantismrealism.weebly.com/venemaa.html)

 

Ilja Repin (1844-1930)Ilja Repin        "Burlakid Volgal"

SAKSAMAAL

Saksamaal lõi ADOLPH von MENZEL (1815-1905) hulga teoseid Preisi kuninga Friedrich Suure ajastust. Selle kõrval märkas ta siiski ka kaasaega. Ta kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid ("Rauavalmistamistehas ").

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

HISPAANIAS

Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer(1834–1870).

(http://romantismrealism.weebly.com/hispaania.html)

SKULPTUUR

Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. 

Parim realistlik skulptor oli belglane CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905), kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Parim töö " Laevalastija ".

(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

MOOD

Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. 

Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. 

Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. 

Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

Romantism

Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm)

Arhitektuur
Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY.( http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/04/romantism.html)

19. sajandi teisel poolel hakati ehitustehniliselt kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks.
 (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm) 

MAALIKUNST

Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 
Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine.Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. 

(http://karinakunstiajalugu.weebly.com/romantism.html)

MAALIKUNST INGLISMAAL
Johann Heinrich Füssli (1741-1825)

Šveitsist pärit esimene Inglise romantik. Võttis eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare’i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend.

William Turner (1775-1851)

Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste). Ta alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades. Värvid nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta värvinuga. Selline tehnika sobis hiilgavalt vormitu, aga üleva stiihia – tormise mere ja erinevate atmosfäärinähtuste kujutamiseks. 

Juba 1799. aastal teatas ta ühele kolleegile, et tal ei ole „kindlat meetodit“, vaid et ta“paigutab värve paberile senikaua, kuni suudab väljendada mõtet, mis tal peas on“. Tema hilisema perioodi teoseid nimetati „mõistatuslikeks fantaasiamängudeks“, kuigi põhinesid need ikka looduse täpsel vaatlemisel.

Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausa ekstaatilise kuju. Kaovad igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad mingis kosmilises võitluses teineteisega.
Turner sai impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. (http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2014/04/romantism.html)

    

William Blake (1757-1827, inglise luuletaja, kunstnik, filosoof ja teoloog)
Püüdis tõestada, et kujutlusvõime ehk loovus on olulisem, kui kogemuslik maailmapilt. Inimene on tema jaoks igavikuline loov vaim; „kujutlusvõime“ ehk loovus on inimese jumaliku olemuse väljendusviis.

Blake'i eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega. Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunsti loomingus. 

Blake suhtus põlgusega ametlikesse kunstiinstitutsioonidesse. 1772-1779 õppis ta J. Basire käe all vasegraveerimist. Kaks aastat pärast õpingute algust saatis Basire Blake’i Westminster Abbey’sse ja vanadesse Londoni kirikutesse tegema jooniseid gravüüride jaoks (tärkas tema armastus gooti kunsti vastu). 1779. a astus ta Kuninglikku Kunstiakadeemiasse (konflikt akadeemia presidendi Sir Joshua Reynoldsiga, kes soovitas tal korrigeerida oma stiili ja olla vähem ekstravagantne, Blake võttis seda kui unustamatut solvangut).

Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis (õppinud vasegraveerijaks, eelistas ta varjudeta kontuuri). Arendas välja erilise stiili ja tehnika, millega oma kujutlusi väljendada. Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel (võibolla ka gooti teravkaare mõju). Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante „Jumaliku komöödia“ illustreerimist (see töö jäi lõpetamata). 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule.

Kuigi Blake’i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud.

(http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2014/04/romantism.html)

MAALIKUNST HISPAANIAS
Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA(1746-1828)  hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm)
  

MAALIKUNST SAKSAMAAL 
Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. 
Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm)
 

MAALIKUNST PRANTSUSMAAL 

Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor þerikoo] (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. Nimelt hukkus 1816. a-l Aafrika läänerannikul laev "Meduusa". Hukkuvalt laevalt pääses parvele umbes 140 inimest. Kui 12. päeva pärast sattus parve lähedusse juhuslikult laev "Argos", oli pääsenutest elus veel 15 inimest. Maalil on kujutatud merehädalistes puhkenud lootusepuhangut, nähes "Argost" silmapiiril. Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega EUGENE DELACROIX [öz`een dölakroaa] (1798-1863), kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti). Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. 1830. aasta Juulirevolutsiooni tervitas ta maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Sel maalil liitis Delacroix ühtseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Maalil on kujutatud võitlust Pariisi tänavail. Võitlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus. Vabadus ja meesterühm rühivad edasi püssirohusuitsu mattunud võitlustandril. Tema teine kuulsaim teos "Chiose veresaun" on pühendatud ikestatud kreeka rahva kannatustele.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm)
  


Skulptuur

Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. 

Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i [fransuaa rüüd] (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees lauluga läksid mehed 1792. aastal lahingusse ja see laul sai hiljem ka Prantsusmaa rahvushümniks.

Maalilisema pinnatöötlusega on ANTOINE LOUIS BARYE [antuann luii barii] (1796-1875) looming, mis kujutab peamiselt loomi (animalist). Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm)

MOOD 
Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 
19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. (http://karinakunstiajalugu.weebly.com/romantism.html)